Anaïs Nini „Spioon armastuse majas“ jälgib Sabinat, naist, kes armastust otsides end naudingutesse kaotab. Justkui näitleja vahetab naine rolle vastavalt sellele, kellega parasjagu aega veedab, kadestades seejuures kergust, millega päris näitlejad igal õhtul oma lava-mina maha jätavad ja tavaellu naasevad. Sabina peab iga rolli osaks endast ning nendib ühel varahommikul, et saab esimest korda aru Duchamp’i maalist „Trepist laskuv akt“, kus trepist alla kõnnivad ühe ja sama naise kaheksa või kümme kontuuri nagu naise isiksuse mitu paljastust, mis on osavalt mitmeks kihiks jagatud. Ühte pole võimalik teisest eraldada, nii nagu ei saa me koju naastes maha koorida oma nahka.
1954. aastal ilmudes äratas lugu tähelepanu kangelanna tõttu, kellel võib näha varem meestegelastele iseloomulikuks peetud jooni: ta otsib aktiivselt armusuhteid, kuid hülgab need kergekäeliselt. Kõike seda saadab hirm end liigselt siduda ning samas kõigele vasturääkiv turvatunde otsing.
Anaïs Nin (1903–1977) oli USA kirjanik, kes on enim tuntud oma päevikute, aga ka romaanide poolest, mis tihti käsitlesid naiselikkust ja seksuaalsust.
Uustrükki saadab tõlkija Anne Lange järelsõna, mis avab autori loomingu põhimõtteid ja tagamaid.
Esitrükk:
Anaïs Nin „Spioon armastuse majas“, tlk Anne Lange, LR, 1993, nr 46–47
Loe katkendit raamatust.
Saadaval ka e-raamatuna.
Paberraamatu leiab Apollost, Biblioteegist, Krisost, Raamatukoist, Rahva Raamatust ja Lehepunkti müügipunktidest üle Eesti.
